Vaimne vaakum

Viimasel ajal on üha enam hakatud kõnelema vaimsest vaakumist Eesti poliitikas, uute ideede puudumisest erakondade sõnavahus ja tegevuses.

Kaasnevad süüdistused selles, et kogu aur kulub omavahelisele kraaklemisele, üksteisele ärategemisele, pisivõitude suurekspuhumisele, mis saavutatud osava jala taha panemisega või valijaskonna järjekordse lollitamisega.

Koondpilt poliitikutest, mis on kokku laotav ajaleheartiklite ja niinimetatud lugejakirjade põhjal, saab üsnagi masendav. Kari kõlupäid on roninud, küüned tagurpidi, võimukünkale, pilluvad seal üksteist prahiga, ja kui saavad mahti heita pilku alla kogunenud rahva poole, siis ainult irvitavad totakalt.

Oma istumise alla on nad seal kraapinud mõne majakese, järelmaksuga autokese või maalapi merekaldal, ise näitavad vastasrindlaste poole näpuga, et nood on oma korterid ja mersud valskusega soetanud.

Tunnen üsna paljusid poliitikuid barrikaadide kõikvõimalikelt pooltelt ja iseloomustaksin neid küll hoopis teisiti. Enamik neist on pikka aega tundnud huvi poliitika vastu ja selle lähtekohaks on olnud kas protest eelmise rez^iimi vastu või teistmoodi elukorralduse ülesehitamise soov. Nad usuvad oma missiooni ja sageli ka suutlikkusse.

Osa on poliitikasse sattunud juhuslikult ja neil käivad peas mõtted võimalikust lahkumisest mõnda muusse tegevusvaldkonda. Osa on laisavõitu ja mugavad ning oleksid seda tõenäoliselt ka teistel elualadel. Seetõttu langeb töökate peale nii suur koormus, et ei suudeta enam haarata kõike, mida oleks vaja.

Nõunike süsteem on veel väga poolik, usutakse liialt arvutisse, mis suriseb igamehe peas. Aga need arvutid on küllaltki õrnad ja tunnetest mõjutatavad, suure koormuse all võib inimene ajuti muutuda ebaadekvaatseks. Poliitikule vigu üldjuhul ei andestata, aga endale nad enamasti andestavad küll.

Igatahes ei ole see kerge leib, aga sündinud poliitik tahab poliitikuna ka surra. Vähestele on looduse poolt kaasa antud nii suur energialaeng, et neil jätkuks tähelepanu paljule muule peale poliitika (iseküsimus, et teatud vinklist vaadatuna on enam-vähem kõik meie elus poliitika, ka näiteks perekonnas käib võimuvõitlus).

Hea poliitik näib mulle olevat samamoodi andekas ja võimekas nagu hea teadlane või hea näitleja. Muide, mõlema mainitu erianne kuulub osisena ka poliitiku andekomplekti.

Aga esimesele kohale asetaksin töökuse, keskendumisvõime ja soovi anda endast parimat. Loomulikult, nagu igal elualal, on olemas tublimaid ja saamatumaid poliitikuid. Meie noores vabariigis alles hakkab aeg neid selekteerima.

Aga nüüd vaimsest vaakumist poliitikute peades ja erakondade programmides.

Küllap oleme kõik, kes me nii või teisiti pärispoliitikaga tegelnud, juba laulva revolutsiooni ajal ja ammu enne seda arutlenud selle üle, milline võiks olla Eesti tee - ja midagi eriti tarka pole me suutnud välja mõelda. Nagu ütles kord üks kirjandustegelane: ega mõtet välja ei mõtle.

Kirju ja igas suunas kiiva kiskuv maailm on oma süsteemides siiski küllalt terviklik. Aja jooksul on välja kujunenud mõned poliitilised süsteemid ja pole võimalik üles ehitada midagi sellist, kus esineksid mitme süsteemi head ja nende vead oleksid välditud. Me oleme valinud lääneliku demokraatia ning teostame seda - ähkides, raskuste ja iseendaga võideldes. Demokraatia kui selline on muidugi ka demagoogia oskussõna, kuid siiski heatahtlikult määratletav.

Kord laulva revolutsiooni päevil, kui töötasin Kirjanike Liidus, helistasin mingis asjas Läti Kirjanike Liitu. Sealt ütles mulle tõsimeelne, aga võib-olla just kaval naisterahvas, et nemad tegevat kõike nii, nagu eestlased ees teevad. See võis olla läti nali, kuid sellist nalja teeme jätkuvalt päevast päeva: üritame teha kõike nii, nagu kusagil on tehtud. Vastavalt maitsele vahetame eeskujusid.

Ilmselt teisiti polegi võimalik. Seda, et üks pisike riik, vaevu kõiki elualasid võimekate tegijatega täita suutev rahvas võiks käia mööda mingit originaalset ja käimata teed, oleks hullumeelne tahta. Paratamatult tuleb korrata olemasolevat, harva õnnestub kombineerida eri võimaluste vahel, mis just sageli kallutab vigastele lahenditele.

Nagu mistahes vaakum looduses, nii täitub ka vaimne. Eks olgu igaüks valvel, ent mitte loobitava prahiga, vaid heade ja ausate soovidega.